Skip to content

Eestis, nii nagu teisteski Euroopa riikides, on naise keskmine vanus esimese lapse saamiseks viimase paarikümne aasta jooksul oluliselt tõusnud. 2015. aastal oli Eestis esmassünnitaja vanus 26 aastat ja ema keskmine vanus lapse sünnil 29 aastat. Lapse saamine üha hilisemas eas on tänapäeva avatud ja võimalusi tulvil ühiskonnas aina suurenev tendents. Perekonna loomine on kindlasti iga inimese väga personaalne ja oluline etapp elus, mis võiks toimuda soovitud hetkel. Samas tiksub iga inimese bioloogiline kell ja seda just rakulisel tasandil. Nova Vita kliinikus näeme kahjuks iga kuu naisi, kellel on oma munarakkude arv ja kvaliteet oluliselt langenud juba enne 40. eluaastat ja lapse saamine oma munarakkudega on seetõttu keerulisem või halvimal juhul välistatud.

Tõsiasi on see, et vanuse tõustes inimese viljakus langeb ja seda olulisel määral just naisel. Nimelt sünnib tütarlaps teatud arvu munarakkudega, mida enam eluea jooksul juurde ei teki, vastupidi, munarakkude arv hoopis väheneb ning naise eluviis ja ümbritsev keskkond mõjutavad olemasolevate munarakkude kvaliteeti, mis aja jooksul langeb. Tänu viimaste aastate arengule reproduktiivmeditsiinis on tänapäeval võimalik munarakke edukalt külmutada ja säilitada. Seetõttu on paljud naised erinevates riikides teinud valiku külmutada oma munarakke mitte ainult meditsiinilistel vaid ka sotsiaalsetel põhjustel.

Munarakkude külmutamine on võimalus, mida naised saavad kaaluda.

Põhjuseid pereplaneerimise edasilükkamiseks on mitmeid: karjäärivalikud, finantsolukord või sobiva partneri puudumine. Justnimelt viimast peetakse tihtipeale peamiseks põhjuseks, miks laste saamine tegelikult edasi lükkub. Munarakkude külmutamine sotsiaalsetel põhjustel võiks toimuda vanusevahemikus 28 kuni 35 aastat, mil munarakkude hulk ja kvaliteet ei ole veel  oluliselt langema hakanud. Munarakkude külmutamisel jääb rakkude vanuseks aeg, mil nad külmutati ja vajadusel saab hilisemas eas kasutada enda niiöelda nooremaid rakke. Tänu kaasaegsele külmutamismeetodi (vitrifikatsioon) kasutusele võtmisega on saavutatud munarakkude hea elulemus ka peale sulatamist ning neid on võimalik vajadusel edukalt kasutada kehavälise viljastamise (IVF, in vitro fertilization) protseduuril. Külmutatud munarakkudest sündinud lapsed on terved ja tublid ega erine loomulikul teel sündinud lastest. Siiski peab naine kindlasti arvestama sellega, et IVF protseduuridest õnnestub keskmiselt kolmandik. IVF protseduuri õnnestumiseks on vaja, et külmutatud munarakud säiliks ja viljastuks, neist areneks hea kvaliteediga embrüod ning embrüo pesastuks emakasse ning loode hakkaks arenema. Et suurendada oma võimalusi hilisemas IVF protseduuris, on soovitatav külmutada munarakke mitu korda ja säilitada vähemalt 20 munarakku.

Meditsiiniteenused, mis võimaldavad tulevikuks sugurakke säilitada, on pälvinud avalikkuse tähelepanu ning põhjustanud mitmeid diskussioone. Väga oluline on avaldada asjakohast ja faktitruud informatsiooni, et mõista antud protseduuri olulisust ning võimalikke tulemusi. Sellest pereloomise ühest võimalikust valikuvariandist avalikult rääkimine aitab jõuda kiiremini huvigrupini ning lahendust otsivate paarideni. Munarakkude külmutamine enne viljakuse määravat langust on võimalus, mida naine saab kaaluda, kui soovib tulevikus kindlasti emaks saada, kuid  käesolev hetk ei ole veel selleks õige. Sugurakkude külmutamine viljakuse säilitamise eesmärgil on soovitatav ka meestele, eriti neile, kes peavad töö tõttu viibivad tervist kahjustavates või ohtlikes tingimustes.

Lisaks munarakkude külmutamisele isiklikel pereplaneerimise eesmärkidel, on võimalik selle kaudu head teha ka teistele olles munarakudoonoriks. Paljudel naistel, kes pöörduvad lapsesaamise sooviga kliinikusse peale 40. eluaastat, ei pruugi see oma munarakkudega enam õnnestuda. Naised, kes on olnud munarakudoonoriks, on teinud hindamatu kingutuse peredele, kellel muul viisil ei oleks lapse saamine võimalik. Tulemused külmutatud doonormunarakkudega on samuti olnud edukad ja nende kasutamise sagedus maailmas on tõusuteel.

Munarakke külmutada soovival naisel tuleb läbida 2-nädalane hormoonravi, mis on sarnane kunstliku viljastamise ettevalmistavale ravile. Ravi eesmärk on, et korraga küpseks rohkem kui üks munarakk. Erinevus tavapärase IVFiga seisneb vaid selles, et munarakkude võtmise järgselt need külmutatakse soovitud perioodiks. Munarakud võivad olla külmutatud olekus aastaid ilma, et nende kvaliteet muutuks. Kui tekib vajadus munarakkude kasutamiseks, siis need sulatatakse ning jätkatakse tavapärase kehavälise viljastamisega. Kogu protseduuri vältel toimub patsiendi nõustatamine ja talle antakse ülevaade raviplaanist, ravikuludest, kehtivatest regulatsioonidest arsti ja professionaalse personali poolt. Lisaks eelnevale hinnatakse ka patsiendi munarakureservi, lapse saamise šansse ning teisi olulisi meditsiinilisi aspekte.

Naisel, kellel on 40. eluaastaks munarakureserv oluliselt langenud, oleks suurem tõenäosus saada oma bioloogiline järeletulija varasemalt külmutatud munarakkudest. Munarakkude külmutamine on tänase ühiskonna lisvõimlaus vähendamaks riski jääda lastetuks. Veel enam, see vähendab pinget ajal, mil puudub sobiv partner, aga on järglaste saamise soov. Ülemaailmsed uuringud ja viljatusravi kliinikud on tõestanud, et munarakkude külmutamine on ohutu ning külmutatud rakkudest sündivad lapsed terved.

Nova Vita kliinikul on olemas oma munarakupank, kus naine saab säilitada enda munarakke ning lisaks säilitame pangas ka doonormunarakke, et aidata kiiremini abivajajaid.

Munarakud külmutatakse ja säilitatakse stabiilses lämamstiku keskkonnas.

Autorid:

Pekka Sillanaukee, Ph.D., Docent, CEO, Ovumia, Nova Vita

Kristine Roos, MSc., Emrüoloog, Nova Vita

Karin Rosenstein, PhD., Juhataja, Nova Vita

Eija Dorbek, M.D., Specialist, Ovumia Fertinova Helsinki

Katriina Johansson, M.D., Specialist, Ovumia Fertinova Helsinki

Jarna Moilanen, M.D., Ph.D., Specialist, Ovumia Fertinova Helsinki

Mari Sälevaara, M.D., Specialist, Ovumia Fertinova Helsinki

Kirjandusviited:

Duodecim 2014;130(1):7-8. Ennakoiva munasolupakastus

Ovumia Blogi 20.11.2016, Mirka Paavilainen; Ennakoiva munasolupakastus mahdollistaa joustavamman perhesuunnittelun?

Ovumia Blogi 15.8.2016. Kati Pentti, Candido Tomás, Johanna Aaltonen; Ovumian munasolupankki mahdollistaa raskaudet erinomaisin tuloksin

Võtmesõnad:

Munarakkude külmutamine, munarakupank, doonormunarakud, pereplaneerimine, viljatus, IVF, egg freezing, social freezing, baby from frozen eggs, donor eggs.